Monday, November 9, 2009


See on lausa ulmeline, kui kiiresti asjad muutuvad.
Mäletan, et veel kuu aega tagasi mõtlesin, et millal see Elu siin põnevaks läheb?? Ja nüüd liiguvad asjad täiskäigul edasi..
Olen nüüd 6 nädalat koolis käinud - Colorado School of English, õpin äri inglise keelt. Ei kõla huvitavalt? Tegelikult on põnev, ja kerge. Meie õpetaja on üks imelik umes 38 aastane meesterahvas, kes õpetab meile targa jutu vahele ka lolluseid. Näiteks oksendama - throw up, make a pizza. Või - I had enough of your BS (bullshit)..
Ta käis paar nädalat tagasi Prahas ja ta näitas meile oma pilte. Kõik oli enam-vähem tavaline : õlle joomine ja pidu. Ning 1 pilt tema tüdruksõbrast, umbes 25 aastane, kes istus wc poti peal.. Hmm, meie imestus oli jah suur. Tema ainult naeris selle peale..
Koolis sain tuttavaks ka Sandraga. Rootsi pliks,22, blond nagu minagi, ilus ka muidugi. Temaga olen oma kõik viimased nädalavahetused veetnud. My kind of girl.

Paar nädalat tagasi tegime avastuse, et tema Rootsi juhiloa pilt on nii minu moodi. Nüüd saan igale poole sisse, kuhu vähegi jalad kannavad..
Oleme paljudes kohtades käinud..
Esimene kord käisime Cole'i ja Daniga ühes pubis ja vesipiibu baaris. Cole ja Dan on siis meie Ameerika sõbrad. Esimene neist on normaalne, teine aga täielik lammas.
Igatahes too kord oli väga tore. Tantsisime palju.
Meile langeb siin väga palju tähelepanu, see on lausa uskumatu. Mehed on nii agressiivsed, tahavad kohe tantsida ja koju vedada. Et : Do you want to go and party at my house the two of us? Hmm, ei ole jah eriti läbinähtav..
Beeta klubi oli kõige toredam. Meid kutsuti VIP sektorisse, kus saime DJ-dega juttu puhuda ja head veini nautida. Vot see oli juba midagi.
Inimesed olid kusjuures meeldivad.

Enne Halloweeni käisime Kummituste majas. Mina, Sandra, Linda (saksamaa), Nadja (rootsi), Matthew (USA) ja üks uus Eesti neiu. JAH, lõpuks ometi!!
See kogemus oli huvitav. Suur aed ja maja täis ehmatavaid kolle. Tüdrukud karjusid kuidas jaksasid, mina ka, kuid minu jaoks oli see rohkem põnev. Tahtsin koguaeg edasi liikuda kuid pliksid lihtsalt pidurdasid.
Mingi koopamees surus mu nurka ja lihtsalt nuusutas mu juukseid. Vot siis hakkasid teised naerma, minu jaoks polnud see nii naljakas midagi..
Halloween ise oli unustamatu.
Esialgu oli pidu meie majas, sest Adrianna & Gabrielle said 1-aastaseks. Maja oli lapsi täis, kõik kandsid kostüüme. Isegi beebid - draakon ja kõrvits..
Sandra tuli ka meie juurde. Mukkisime, sõime ja jõime veini. Mõnus oli.
Hiljem saime Lindaga kokku, kellega sõitsime linnast välja, et mitmetele majapidudele minna.
Tutvusime nii paljude inimestega, kellest osadega suhtleme siiamaani.
Peod on siin täpselt sellised nagu TV-st näha võib : Pöörased!!
Proovisime kõrvitsa õlut, mis on hea. Kahju, et seda ainult hooajaliselt müüakse.
Matt ja teine Matt olid nii lahked ja pakkusid meile küüti linna tagasi. Kuid koju nad meid viia ei tahtnud, ikka ena juurde. Sandra nõustus sinna jääma, kuid mina, EI EI. Olin nii kangekaelne, et jalutasin lihtsalt koju. Mul kulus paar tundi selle tegemiseks. See oli esimene kord, kui kellegi tõsiselt perse saatsin : Ja ära tagasi tule!!
Järgmine päev jalad olid nii valusad.

Eelmine reede käisime Cole'i ja Daniga jälle väljas.
Cole ja Sandra, nende vahel on kindlasti midagi. Mõned mehed on nii lollid : Dan üritas kohe võimalust kasutada, et umbes, kui Sandra on Cole'iga siis mina peaks temaga olema..
Ausalt üeldes ma pole elu sees selline bitch olnud nagu ma reedel olin. Kuid see jobu lihtsalt ei saanud aru mida EI tähendab. Ma pidin midagi tegema, ja see õnnestus, ta oli minu peale nii vihane, et istus lihtsalt terve õhtu üksinda.
Oleme enne nendega bowlingut käinud mängimas, siis oli sama jama. Dan lihtsalt esitas oma lolle küsimusi ja bla-bla-bla..
Kaua sa ikka kannatad onju?!

Muide, siin on nii, et kõik riietuvad lihtsalt sportlikult, mehed ma mõtlen. Ja kui kellegil on stiili, siis arvatakse kohe, et ta on pede. Inimeste mõttemaailm on ikka nii erinev : Eestis, kui meesterahvas ainult dressides koguaeg oleks, siis arvataks lihtsalt, et ta ei viitsi enda eest hoolitseda. Siin on see aga lahe.

Iga pühapäev vaadatakse Ameerika jalgpalli ja juuakse õlut, see on nagu mingi reegel.
Kuid see on lõbus. Eile käisime ka ühe tuttava juures seda tegemas. Fun oli.

Laupäeva hommikul tegime pisikese Road tripi Sandraga, pakkisime asjad kokku, broneerisime hotellitoa, natuke kütet ja panime minema Denverist.
Meie tee viis meid Breckenridge'i, suusakuurorti, mul ei ole isegi sõnu selle koha jaoks.
IMEILUS !!
Tee peal tegime friikartulite peatusi ka. Starbucksist võtsime kuuma shokolaadi, kõik oli täiuslik.
Jõudsime 4 paiku kohale, registreerusime hotelli kohe ära.
Vaade oli mägede peale ning hotell ise oli suure järve ääres. Meie tuba oli suur - köök, elutuba ja magamistuba, vannituba ka muidugi koos mullivanniga.
Vahetasime oma riided bikiinide vastu ning jooksime õue mullivanni. Hea soe vesi oli ja jälle see mijoni dollari vaade mägedele. Seal istusime oma tunnnikese.
Siis otsustasime, et on aeg tagasi enda tuppa minan, et ennast natuke üles lüüa.
Külmkapis ootas meid külm Rose vein.
Kella 10 paiku lahkusin üksinda Liquid Lounge'i poole. Me ei saa ju Sandraga ometi ühe ja sama dokumendiga sisse kuskile, niisiis mina läksin ees.
Baar oli suht täis, enamus isikuid meessoost. Tuleb välja, et Breckenridge on selline koht, kus statistika ütleb, et neli meest ühe naise kohta.
Baar oli tulvil lihtsalt vastassoost inimestest. Baarmen saatis mulle dringi, mingi kokteili, lihtsalt niisama..
Sandra kohalejõudes oli minu ümber suur parv inimesi, kellele kõigile sai üeldud, et oleme Rootsi tüdrukud. See ajab siin inimesi suht pöördesse.
Meile pakuti 1000.- et me suudleksime, kuid me keeldusime. Ulme!
Edasi liikusime ühte tantsu kohta, kus sai palju nalja ja palju tantsu.
Terve klubi peale polnud mitte kedagi, kes poleks meile silma teinud. Selline tunne oli, nagu oleks mingi superstaar või midagi.. Sellega võiks isegi ära jarjuda..
Meid pandi lava peale tantsima, kus oli ka stripipost. Minutil, mil lavale astusime, tuli meie juurde üks homo, kes ütles meile, et Daamid, estuge eemale. Tüüp hakkas ennast seal lihtsalt keerutama ja mingeid imelikke liigutusi tegema.. Inimesed karjusid, et KAO minema, tüdrukud on paremad. Peagi kõik vaibus ja paljud olid meiega seal lava peal.
Järgmine päev tegime shopingu : roosad Breckenridge'i pluusid ja päikeseprillid. Poes, kus käisime töötas üks noor neiu, kellega saime kohe jutu peale. Tuli välja, et ta on lumelaua instruktor, kes see aasta mõtles, et jätab selle asja vahele, kuid kes oleks nõus meid siiski õpetama, odavalt muide.
Suusa ja lumelaua hooaeg hakkab siin järgmisest nädalavahetusest. Ka meie Sandraga võtame sellest osa. Minu lumelaud ootab mind juba garaasis..
Pean lihtsalt riided ära ostma.. Oh, ma ootan seda väga.

2 comments:

  1. Mjah, ma siin ikka imestan ja mõtlen, millal mul see eluke siin põnevaks läheb. Aga vägev oli su blogi lugeda! :)

    ReplyDelete